Eluterve enesevabandamine on justkui enesehoidmine, mis aitab luua piire, hoida vaimset tasakaalu või vältida läbipõlemist. Seevasu korduv ja põhjendamatu enesevabandamine võib seevastu muutuda ohtlikuks enesesabotaažiks, mille peamiseks tunnuseks on põhjenduste leidmine mitte tegutsemiseks, kuigi tahe ja valmisolek on selleks enamasti olemas.
Vabandused või ettekäänded mitte tegutsemiseks ei pruugi tunduda enesesabotaažina, sest need võivad kõlada hetkeolukorras väga mõistlikult: “Mul ei ole aega”, “Mul on liiga kiire”, “Praegu pole õige aeg”, “Ma ei taha teha midagi poolikult” on mõned näiteid ennast tagasi hoidvatest enesesabotaaži lausetest.
Põhjendamatu enesevabandamist aitab muuta teadlik käitumise muutmine, mida saab teha kas ise või kasutada juhtimis- või finantscoach’i abi, kes aitab märgata “kinni jäämise” kohti ja luua uusi käitumismustreid. Näiteks rahaliste eesmärkide saavutamisel läbi igapäevase rahakäitumise muutmise või läbi eesmärkide konflikti lahendamise enda jaoks olulise fookuse leidmine.
7 praktilist näidet enesesabotaažist
Alljärgnevalt on toodud 7 levinud enesesabotaaži näidet koos praktiliste harjutustega nendega tegelemiseks.
Enesesabotaaž #1: "Ma ei tea mida ma tegelikult tahan"
Juhul kui väide “Ma ei tea mida ma tegelikult tahan” takistab tegutsemast, siis võid kogeda kas eesmärgi konflikti või ebarealistlike eesmärke.
Eesmärgi konflikt esineb olukorras, kui on soov saavutada korraga väga palju eesmärke või “laud” on täis võimalusi, millest valikut teha ei suuda.
Ebarealistlikud eesmärkide sõnastamisel võib olla väga mitmeid erinevaid põhjuseid. Näiteks väline surve, soov enesetõestamiseks, emotsioonidest lähtuvad otsused või vastutuse vältimine.
Harjutus: eneseanalüüsi tulemusel oma põhiväärtuste selge sõnastamine ja tegelikest motiividest lähtuv fookuse valik. Lisaks aitab realistlike eesmärke sõnastada olukorrast objektiivse ülevaate saamine.
Enesesabotaaž #2: "Mul ei ole aega, raha, teadmisi jms"
Enesevabandus “Mul ei ole aega, raha, teadmisi jms” võib kõlada objektiivse piiranguna, kuid sageli peidab endas hirmu ebaõnnestumise, vastutuse või muutuste ees. Vastutus tegevusetuse eest pannakse mõnele välisele ressursile.
Ressursside puudus on sageli tajutav, mitte tegelik. Tegutsemine ei ole enamasti seotud täiuslike tingimustega, vaid inimese valmisolekuks kohaneda ning tegutseda olemasolevate võimaluste piires. Lisaks võib tegevusetust mõjutada erinevate eesmärkide omavaheline konflikt.
Harjutus: “Kui Sa ei vaja täiuslikku aega ja raha, siis mis on esimene väike samm? Tee see ära järgneva 24 tunni jooksul”.
Enesesabotaaž #3: "See on liiga keeruline või raske minu jaoks"
Inimese üheks keerulisemaks väljakutses on distsiplineerida iseennast nii fookuse hoidmiseks kui ka keskendumiseks. Lühiajaliselt võib see õnnestuda, kuid pikemaajaliselt võib see nõuda teadlikku pingutust.
Oluline on teadvustada, et olulised ja väärtuslikud eesmärgid enamasti vajavadki nii pingutust kui ka mugavustsoonist väljumist. Kui inimene oma loomult eelistab teha toredaid tegevusi koos kiire tulemusega, siis selline tegevus on pigem ebameeldiv ja stressirohke. Seetõttu ongi meile omane neid vältida koos vabandusega “See on liiga keeruline”
Harjutus: teadvusta negatiivset sisekõnet hetkedel, kui soovid alateadlikult eelistada meeldivaid tegevusi pingutusele. Leia inimene või inimesed, kellele pingutuse ehk loobumise hetkedel toetuda (nt mastermind).
Enesesabotaaž #4: "Ma pean seda tegema enda moodi"
Hoiak “Ma pean seda tegema enda moodi” võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ühelt poolt toetub edu unikaalsusele, mis loob olulise konkurentsieelise. Samas võib see muutuda enesevabanduseks, mis takistab edasiliikumist.
Enesesabotaažina on see osav vältimisstrateegia, mis toetub kontrollivajadusele, perfektsionismile ja hirmule ebaõnnestumise või muutuse ees. Viisin mõned aastad tagasi raamatu “Hirm ettevõtluse ees” kirjutamisel läbi küsitluse, mille tulemuste järgi oli ettevõtjate seas kõige levinumaks hirmuks hirm ebaõnnestumise ees.
Harjutus: vali üks tegevus, mida oled eelistanud teha “enda moodi”. Kirjuta vähemalt 3 võimalust, kuidas teised seda teevad ning vali välja nendest üks, mida hakkad rakendama.
Enesesabotaaž #5: "Nad ei taha mind"
Inimese baasvajadusteks on nii kuuluvus kui ka sotsiaalsed vajadused. Tagasiside saamine teistelt on oluline kas vahetult otse või läbi sotsiaalmeedia kanalite.
Olukorras, kus käitumist hakkab hirm teiste arvamuse või tagasilükkamise ees takistama, siis võib sellega kaasneda oht jääda ilma võimalustest. Tegutsemise asemel mõjutab inimese käitumist kujutlus teiste reaktsioonist, mida võetakse tõena. Olukordadega aitab toime tulla ja/või neid ennetada iseenda väärtuse mõistmine ja hindamine.
Harjutus: mõtle olukorra peale, kus oled hoidunud tegutsemisest, kartes, et Sind või Sinu arvamust ei vajata. Küsi endalt ausalt: “Kas seda päriselt ka öeldi või ma oletasin seda?” Peale seda vii tegevus ellu, sõltumata oletustest.
Enesesabotaaž #6: "Ma kardan"
Hirm on inimese loomulik reaktsioon tundmatus olukorras. Kui igapäevaelus on hirmul oluline roll meid elus hoida, siis eneseteostuses võib ta sageli “üle reageerida”.
Eneseteostusega seotud hirme on erinevaid. Näites võivad inimesed tunda hirmu ebaõnnestumise, ebapiisavuse, tagasilükkamise, ilma jäämise, muutuste, vastutuse ja läbipõlemise ees. Huvi korral on võimalik kõigi hirmude kohta pikemalt lugeda minu raamatust “Hirm ettevõtluse ees”.
Harjutus: Kirjuta lause: „Ma kardan, et kui ma __, siis __.“ Täida mõlemad osad ausalt. Seejärel küsi: „Mis oleks väikseim võimalik tegevus, mida ma saan teha ka hirmuga koos?“ – ja tee see ära 48 tunni jooksul.
Enesesabotaaž #7: "Ma pole seda väärt"
Enesevabandus “Ma ei ole seda väärt” on alateadlik. Seetõttu ei seostata seda enesesabotaažiga. Kuid kui märkame end mõtlemast või ütlemast lauset “Asjad sujuvad liiga hästi” või “Midagi kindlasti halba juhtub”, siis võib see olla märk osavast alateadlikust enesesabotaažist. Sellises olukorras hoiab meid eesmärkide saavutamisest tagasi süütunne või hirm edu ees.
Harjutus: teadlik eneseväärtuse tõus läbi väikeste muutuste tähistamise. Lisaks on oluline märgata negatiivset sisekõnet ja seejärel seda muuta positiivseks. Heaks abiks on paluda abi negatiivse sisekõne märkamisest lähedastelt, kes lihtsalt peegeldavad kuuldut tagasi, mitte ei kritiseeri.
Juhul kui Sinu eesmärkide saavutamist on takistanud mõni eelpool toodud enesesabotaažidest ja peale praktilisi harjutuste tegemist olukord ei muutu, siis oled oodatud coachingusse – broneeri TASUTA 20-minutiline tutvumiskohtumine SIIT.
***
Artikli kirjutamiseks sain inspiratsiooni Lyn Kelley e-raamatust: “How to Become a Corporate or Business Coach“