Kalendriaasta vahetus toob sageli uute eesmärkide sõnastamise, millest enamik on kas otseselt või kaudselt seotud ka rahalise heaolu suurendamisega. Selle tähendus iga inimese jaoks on erinev – ühe jaoks võib see tähendada võlavaba elu palgapäevast palgapäevani kuid teise jaoks investeerimisportfelli kasvu.
Rahaline heaolu on:
- Võime tulla toime igapäevaste kulutustega;
- Olla valmis ootamatusteks;
- Saavutada pikemaajalisi varalisi eesmärke, nagu näiteks kodu soetamine, pensioniks kogumine või laste haridusse investeerimise.
Rahaliste eesmärkide saavutamist toetab otseselt teadlik rahaplaneerimine, mis saab alguse eelarve koostamisest. Uudiste portaalis Delfi avaldati 09.01.2025.a. artikkel „Hästi elame! Eestlastest pooled arvavad, et neil poel vajadust sel aastal eelarvet teha“. Artikkel toetub Citadele Panga poolt läbiviidud uuringule, mille järgi 49% eestlastest arvab, et neil pole vajadust eelarve järgi, kuid samas 41% vastanutest arvab, et nende rahaline olukord muutub pigem kehvemaks.
Rahalise heaolu 3 sammast
Inimese otsused rahaline heaolu saavutamisel toetuvad kolmele sambale:
- Turvatunne – teadmine, et olemas on piisav kogus raha ootamatute olukordade lahendamiseks;
- Paindlikkus – võimalus kohaneda stressivabalt erinevate elusündmustega;
- Sõltumatus – valikuvabaduseni jõudmine läbi säästmise ja investeerimise.
Rahalised eesmärgid peaksid hõlmama kõiki eelpool toodud sambaid, kuigi nende rõhuasetus on erinevatel eluetappidel erinev. Näiteks esiteks on oluline luua tugev turvatunne, seejärel paindlikkus ja alles seejärel hakkab inimene liikuma sõltumatuse suunas.
Nii turvatunnet kui ka paindlikkust tagav raha on võimalik hoida intressi teenival kogumishoiusel või tähtajalises deposiidis, mida on võimalik vajadusel rahaliste kahjudeta katkestada. Summa suurus sõltub konkreetsest inimesest või leibkonnast. Tavaliselt soovitatakse meelerahufondina hoida 3-6 kuu püsikulude summat.
Elusündmusteks kogutav ja hoiustatav summa sõltub konkreetsest sündmuste eelarvest ja seda on soovitav hoida meelerahufondist eraldi. Sõltumatust toetava rahalise reservi kogumiseks saab kasutada madalama riski taluvusega inimene ka tähtajalisi hoiuseid. Siin on tuntud nö kose meetod, kus tähtajalised hoiused lõpevad iga kuu ja raha vajaduse puudumisel summat suurendatakse ja pikendatakse uueks tähtajaks. Kõrgem riskivalmidus eeldab juba teadmiste täiendamist investeerimistoodete teemal.
Eelarve kui rahalise heaolu vundament
Eelarve on plaan, mis aitab jälgida sissetulekuid ja väljaminekuid, mille tulemusel inimesel tekib ülevaade oma rahakasutusest. Ilma eelarveta on lihtne kulutada rohkem, kui tegelikult võimalik. Sellega aga võivad kaasneda kas võlaprobleemid või soovitud finantssõltumatuse saavutamine jääbki pelgalt unistuseks.
Eelarve mittekoostamiseks nimetatakse mitmeid põhjendusi. Ühed on seotud aja puudusega, teised tehnilise keerukusega ja kolmandad pangakonto väljavõtte olemasoluga.
2024. aastal käises Kristjan Pulk Tartu Ülikoolis doktoritööd „Eraisikute finantskirjaoskus mõjutamine informatsiooni pakkumise abil“. Sellest töös selgus, et eestlaste finantsalased teadmised on kõrged, kuid käitumine madal. Ühe võimaliku põhjusena toodi välja rahaga seotud negatiivsete hoiakute roll finantskäitumises. Aastatepikkuse nõustamistöö tulemusel võin kinnitada, et eelarve koostamise vajalikkusega on väga paju erinevaid piiravaid hoiakuid.
Kõige enam tuuakse põhjusena välja, et ma nagunii elan palgapäevast palgapäevani ja tean enamvähem kuhu raha läheb, seega ei ole täiendav eelarve pidamine vajalik. Teise põhjusena nimetatakse, et väikeste summade puhul on eurode tabelisse sättimine ebamõistlik ajakulu. Kolmandaks on ka põhjuseks leibkonna sees erinev tarbimisstiil, mille tulemusel eeldab ühtse ülevaate saamine kokkulepete sõlmimist ka pereliikmete vahel. Lisaks seostatakse eelarvestamist sageli suurettevõtetega, kuid tegelikkuses on sellest rahalise heaolu loomisel just abi nii eraisikute kui ka mikroettevõtjatel, kelle rahaline heaolu on sageli kõige haavatavam.
Kuidas alustada eelarve koostamist?
Eelarve lihtsalt arvutustabel või statistika pangakontol – see on inimese teadlik otsus hallata oma raha. Tänu eelarvele saab inimene seada paremini prioriteete, vähendada rahaga seotud stressi ja luua harjumusi, mis toetavad pikaajaliste eesmärkide saavutamist ja heaolu suurendamist.
Eelarve koostamist on soovitav alustada väikeste, kuid konkreetsete sammudega. Edukas eelarvestamine ei ole keeruline, sest seda võib teha nii paberil kui ka arvutis. Pigem eeldab eelarve koostamine mõtteviisi muutmist.
Alljärgnevalt olen toonud 5 praktilist sammu eelarve koostamiseks, mida on võimalik soovi korral ka kohe praktikasse rakendada:
Analüüsi oma praegust olukorda
Enne eelarve koostamist on oluline saada ülevaade raha liikumisest. Esimeseks sammuks on kulutuste jälgimine läbi nende üleskirjutamise ja gruppideks jagamise sõltumata selle suurusest. Sageli võivad just väga väikesed kulud omada kõige suuremat mõju. Teiseks on oluline saada ülevaade sissetulekutest, eriti kui neid on mitmeid. Heaks abiliseks võib olla portaalis www.minuraha.ee tasuta allalaadimiseks „pere eelarve“ vorm Excelis. Samal lehel on ka mitmeid soovitusi tehnoloogilisteks rahaplaneerimise võimalusteks. 2007.a. majanduskriisis sattusin ise keerulisse finantsolukorda. Eelarve koostamise tulemusel mõistsin, et saan võlgnevusi hakata tagasi maksma 1 eurot nädalas. Naljakana tundunud tegevusest sai alguse iganädalane harjumus, mis viis lõpuks aasta pärast ka võlgnevustest vabanemiseni. Ülevaade ja harjumus toetasid võimaluste tekkimist.
Eesmärkide sõnastamine
Rahalised eesmärgid on eelarvestamise aluseks, sest nende abil on võimalik hinnata olukorda ja muuta vajadusel oma käitumist. Eesmärgid võivad olla seotud nii kulude vähendamisega, sissetulekute suurendamisega kui ka elustiili parandamisega (nt puhkusereisiks kogumine, eluaseme ostmine, investeerimisportfelli loomine). Eesmärkide sõnastamisel on oluline olla konkreetne ja realistlik. Näiteks eesmärki „tahan säästa“ asemel valida konkreetne summa või protsent sissetulekust mida säästetaks. Eesmärgid on soovitav lisada samasse eelarve faili, kuid teha selleks järgmine leht ja luua vajadusel seos eelarve lehega.
Loo realistlik eelarve
Eelarve, millele eesmärgid peavad toetuvad, peab olema realistlik. Meetodeid eelarve koostamiseks on mitmeid. Üheks meetodiks on 50/30/20 reegel, mille abil tuleb sissetulek jaotada kolmeks osaks – 50% sissetulekust läheb hädavajalikele kulutustele, 30% soovidele ja 20% säästmisele või võlgade tasumisele. Eestis on levinud soovitused, et eluasemekuludele peaks minema 30% sissetulekust ja säästumäär võiks olla vähemalt 10%. Samas rahalise sõltumatuse eesmärgi puhul peaks säästumäär olema vähemalt 50% sissetulekust. Realistliku eelarve koostamise eelduseks on ülevaade andmetest. Enda kogemusest saan öelda, et tegelikku olukorda hakkab inimene nägema umbes 4-6 pärast peale eelarve koostamise algust. Põhjus lihtne – esimestel kuudel mõjutab eelarve koostamine tarbimise vähenemist ja inimene võib näha ideaalpilti. Mõne kuu möödudes võib inimene hakata käituma tavapärase käitumismustri järgi. See on ka üks peamiseid põhjuseid, miks just mõne kuu möödudes eelarve koostamisest loobutakse.
Automatiseeri säästmine
Säästmisega võib algust teha läbi tegevuste automatiseerimine. Näiteks on võimalik pangas teha automaatmakse, mis teeb ülekande säästukontole kohe peale sissetuleku laekumist. Automatiseerimist on hea kasutada eelkõige siis, kui
Jälgi ja muuda
Eelarve koostamise üheks oluliseks eesmärgiks on rahaga seotud harjumuste muutmine, mis omakorda toetavad rahalise heaoluga seotud eesmärkide saavutamist. Eelarve koostamine aitab vältida impulssostude tegemist ja piiride paika panemist teatud kulutuste tegemiseks. Iga kuu lõpus on soovitav teha kokkuvõte kuu rahade liikumistest ja vajadusel teha teadlikke otsuseid käitumise muutmiseks järgneval kuul. Selline tegevus toetab kiiret sekkumist ja lühiajaliste eesmärkide saavutamist, mis omakorda tõstavad motivatsiooni ja järjepidevust oma rahaasjade korraldamisel.
Rahaline heaolu on iga inimese jaoks oluline, kuid selle tähendus võib olla erinev. Eelarve ei ole lihtsalt tabelisse numbrite sisestamine, vaid see on vahend kuidas arendada teadlikku rahakasutus ja käitumisharjumuste muutmist.
Juhul kui oled korduvalt proovinud oma eelarvet koostada, kuid järjepidevuse puuduse tõttu oled selle pidanud katkestama, siis võib Sulle järjepidevuse saavutamisel olla abiks finantscoaching.
Telli artiklid e-postkasti!
Jagan Sinuga paar korda kuus praktilisi harjutusi enesecoachinguks ja ülevaadet artiklitest nii tahte kui ka tulemusteni jõudmise teemal!
